Tegin lindudele uue kavala söögimaja - lõikasin liitrisesse kaane ja sangaga plastikämbrisse kaks avarat kandilist auku, polsterdasin auguääred mitmekordse paberteibiga (et oleks, kuhu maandudes varbaid sättida) ja täitsin ämbri põhja sihvkade, seesamiseemnete, kaerahelveste ja sulatatud searasva seguga. Ämber ripub akna all välisseina löödud naela küljes ja peab vastu ka tormisele ilmale.
Esimene näljane tihane tuli uude söögituppa niipea, kui valgeks läks, kell 8. 28.
Ise ma küll ei näe, kuidas linnud seal maiustavad (aken on üldiselt seestpoolt jäälilledega kaetud), aga kuulen rabinat ja sädistamist - mõnus on mõelda, et tuleval kevadel on vähemalt ühel neist läheduses pesa ja pojad.
Peamised "kliendid" on rasvatihased ja sinitihased, kuid sekka satub varblasigi (kahjuks üha haruldasemaks jääv liik Tallinnas). Sellise väikelindude söögimaja eelis on see, et varesed ei saa "virutada" - rasvapalli viivad kavalad varesed sageli minema. Samuti kipub nt musträstas klassikalises puidust lindude söögimajas pikalt istuma ja väiksemad linnud ei pääse löögile.
Sunday, December 16, 2012
Friday, December 7, 2012
Detsembri rõõmud
Hiiglama hea, et ilm on mahe. Lumes sumbata on tore, kui tead, et koju jõudes pole aknad seestpoolt veel jäätunud.
Üks toredamaid asju viimasel ajal on see, et mu akvarellikursuslased tahavad jätkata ( isegi see kaunis, tilluke Jaapani diplomaadiproua.). Loodan, et leiame ruumi.
Hästi tore oli täna see, et kui viimatimainitu oma töö lõpetanud oli, pakkusin, et pangu ka hieroglüüfides miskit kirja (pildil oli tushiga maalitud puu ja mõned õied-lehed).
Ja selle peale vastas ta : "Should I use this brush? No!! My husband could do that afterwards."
Üks toredamaid asju viimasel ajal on see, et mu akvarellikursuslased tahavad jätkata ( isegi see kaunis, tilluke Jaapani diplomaadiproua.). Loodan, et leiame ruumi.
Hästi tore oli täna see, et kui viimatimainitu oma töö lõpetanud oli, pakkusin, et pangu ka hieroglüüfides miskit kirja (pildil oli tushiga maalitud puu ja mõned õied-lehed).
Ja selle peale vastas ta : "Should I use this brush? No!! My husband could do that afterwards."
Tuesday, November 20, 2012
Pimeda aja rõõmud
Tööst rääkides... aga millest siis veel?
Sai siin viimati mainitud, et tahaks mõnikord puhtas, valges ja soojas kohas olla. Näib, et on tõesti vaja oma soovid sõnastada, siis nad ka täituvad :)
Päris tore on üle pika aja kusagile kindlaks kellaajaks tööle minna, nii paar-kolm korda nädalas. Ja sel ajal võimalikult hästi funktsioneerida. See nõuab ju ka väikest ette- ja tahaarvestamist. Täitsa "inimese tunne" tuleb. Justkui oleksin kellelegi kasulik :)
Nojah, aga soovidega ja nende sõnastamisega tuleb ikka ettevaatlik olla - meenutan siinkohal vanarahva juttu "Vägev vähk ja täitmatu naine" või "Lapi ja Lopi".
Sai siin viimati mainitud, et tahaks mõnikord puhtas, valges ja soojas kohas olla. Näib, et on tõesti vaja oma soovid sõnastada, siis nad ka täituvad :)
Päris tore on üle pika aja kusagile kindlaks kellaajaks tööle minna, nii paar-kolm korda nädalas. Ja sel ajal võimalikult hästi funktsioneerida. See nõuab ju ka väikest ette- ja tahaarvestamist. Täitsa "inimese tunne" tuleb. Justkui oleksin kellelegi kasulik :)
Nojah, aga soovidega ja nende sõnastamisega tuleb ikka ettevaatlik olla - meenutan siinkohal vanarahva juttu "Vägev vähk ja täitmatu naine" või "Lapi ja Lopi".
Monday, November 12, 2012
Appi, tahmauputus!
Volta tänaval on talveperioodil põnev elu. Eelmisel talvel kogetud nädalasele veeta olemisele ja igapäevasele elektripuudusele lisandus nüüd, talve alguses üks uus ja huvitav kogemus - tahmauputus. Nimelt puhastati täna selle vana kolmekorruselise puuküttega puitmaja ventilatsioonilõõre ja korstnajalgu. Ma ei julgenud küsida, millal seda viimati tehti.... nähtavasti vähemalt mitte viimase 10 aasta jooksul.
Tulemuseks see, et iga sentimeeter koridori- ja trepipinda, koridoris asuvad wc-d, kelder ja seal olevad puukuurid koos kõigi seal olevate asjadega on ühtlaselt kaetud paksu ülimääriva tahma- ja tolmukihiga.
Tulin õhtul kell 9 tööasju ajamast, panin kõige mustemad riided selga ja läksin tahmatontidega võitlema, et kuurist puid kätte saada. Pliidikütmine on muidu vahva, aga nüüdsest alates ülimalt räpasekstegev igapäevaaskeldus. Iga pulka ja halgu ju enne niiske lapiga puhtaks ei pühi. Keldris on lisaks kõigele muldpõrand (!).
Tahm krigiseb hammaste all, kleepub igale poole.
... Mõnikord on küll selline tunne, et enam ei jaksa selle olmega võidelda. Kas ma mäletan, mis tunne on veeta kas või üks ööpäev kusagil puhtas, valges ja soojas kohas? Veel mäletan.
Elu on juba ammu taandunud puhtalt töötegemisele selleks, et ennast ja veel kolme elusolendit kuidagiviisi elus pidada. Ja tore, kui on tööd, mida teha! Siis saab maksta üüri ja internetti ja kütet. Selleks, et oleks võimalik tööd teha, selleks et maksta internetti jne... et siis järsku saab jälle kevadet ja suve näha.
Huumorimeel on ju veel olemas, emamasti saab sellega asjast üle, aga alati ei piisa.
Tulemuseks see, et iga sentimeeter koridori- ja trepipinda, koridoris asuvad wc-d, kelder ja seal olevad puukuurid koos kõigi seal olevate asjadega on ühtlaselt kaetud paksu ülimääriva tahma- ja tolmukihiga.
Tulin õhtul kell 9 tööasju ajamast, panin kõige mustemad riided selga ja läksin tahmatontidega võitlema, et kuurist puid kätte saada. Pliidikütmine on muidu vahva, aga nüüdsest alates ülimalt räpasekstegev igapäevaaskeldus. Iga pulka ja halgu ju enne niiske lapiga puhtaks ei pühi. Keldris on lisaks kõigele muldpõrand (!).
Tahm krigiseb hammaste all, kleepub igale poole.
... Mõnikord on küll selline tunne, et enam ei jaksa selle olmega võidelda. Kas ma mäletan, mis tunne on veeta kas või üks ööpäev kusagil puhtas, valges ja soojas kohas? Veel mäletan.
Elu on juba ammu taandunud puhtalt töötegemisele selleks, et ennast ja veel kolme elusolendit kuidagiviisi elus pidada. Ja tore, kui on tööd, mida teha! Siis saab maksta üüri ja internetti ja kütet. Selleks, et oleks võimalik tööd teha, selleks et maksta internetti jne... et siis järsku saab jälle kevadet ja suve näha.
Huumorimeel on ju veel olemas, emamasti saab sellega asjast üle, aga alati ei piisa.
Tuesday, November 6, 2012
Sügisööd
Teen, nagu ikka, öösiti tööd.
Päriselt ka. Viimase kolme nädala jooksul olen tõlkinud kaks PÖFFi filmi ja hulgaliselt reklaamtekste, teinud nö liivakunsti, sh Tallinna Lennusadamas, illustreerinud paar RMK infotahvlit ja andnud igal reedel akvarellmaali algõpetust vahvatele inimestele Tallinna Rahvaülikoolis. Lisaks natuke kokkamist, kütmist-koristamist ja kunstilist käsitööd ;)
Täna käisin üle pika aja loengul. Pildid ja jutt olid nii põnevad, et 2,5 tundi läks nagu lennates. Indrek Rohtmets, bioloog ja loodusajakirjanik rääkis Patagooniast ja Falklandi saartest.
Igasuguseid mõtteid tekkis. Näiteks, et mõni koht maakeral on siiamaani omapärane, kaunis ja puutumatu, sest meid ei ole seal. Õnneks on seal üsna vastik kliima, umbes nagu meil, aga veel hullem :)
Ja et kangesti tahaks seda arktilist punast kukemarja maitsta (britid pidavat sellest dzinni pruulima). Ja et mis tunne oleks kord elus pingviini või vööloomaga tõtt vaadata.
Millegipärast satub mulle FB-s pidevalt ette ühe tuttava tuttava foto mingist paigast, kus ta parasjagu perega aega veedab. No kas pole jabur?
Igatahes, ööd on meil siin mustad. Päevad samuti - vähemalt 4 kuud veel. Et öödesse rohkem valgust tuua, tegin sellise asja (pintsliga ja puha):
Las ta siis hubiseb seal aknalaual, kuni veel saab. Akna taga on aga tihastele pidulaud valmis: rasvaga segatud kaerahelbed. Mõnel eriti heldel päeval riputan seemneid ka. Tüübid on nii julged, et tulevad sööma isegi sel ajal, kui aken lahti on ja parasjagu süsteemi paika sätin (konstruktsioon koosneb pika varrega pintslist/õrrest, plastkarbist ja kavalasti aknalauale kinnitatud nöörist).
Päriselt ka. Viimase kolme nädala jooksul olen tõlkinud kaks PÖFFi filmi ja hulgaliselt reklaamtekste, teinud nö liivakunsti, sh Tallinna Lennusadamas, illustreerinud paar RMK infotahvlit ja andnud igal reedel akvarellmaali algõpetust vahvatele inimestele Tallinna Rahvaülikoolis. Lisaks natuke kokkamist, kütmist-koristamist ja kunstilist käsitööd ;)
Täna käisin üle pika aja loengul. Pildid ja jutt olid nii põnevad, et 2,5 tundi läks nagu lennates. Indrek Rohtmets, bioloog ja loodusajakirjanik rääkis Patagooniast ja Falklandi saartest.
Igasuguseid mõtteid tekkis. Näiteks, et mõni koht maakeral on siiamaani omapärane, kaunis ja puutumatu, sest meid ei ole seal. Õnneks on seal üsna vastik kliima, umbes nagu meil, aga veel hullem :)
Ja et kangesti tahaks seda arktilist punast kukemarja maitsta (britid pidavat sellest dzinni pruulima). Ja et mis tunne oleks kord elus pingviini või vööloomaga tõtt vaadata.
Millegipärast satub mulle FB-s pidevalt ette ühe tuttava tuttava foto mingist paigast, kus ta parasjagu perega aega veedab. No kas pole jabur?
Igatahes, ööd on meil siin mustad. Päevad samuti - vähemalt 4 kuud veel. Et öödesse rohkem valgust tuua, tegin sellise asja (pintsliga ja puha):
Las ta siis hubiseb seal aknalaual, kuni veel saab. Akna taga on aga tihastele pidulaud valmis: rasvaga segatud kaerahelbed. Mõnel eriti heldel päeval riputan seemneid ka. Tüübid on nii julged, et tulevad sööma isegi sel ajal, kui aken lahti on ja parasjagu süsteemi paika sätin (konstruktsioon koosneb pika varrega pintslist/õrrest, plastkarbist ja kavalasti aknalauale kinnitatud nöörist).
Friday, September 28, 2012
Sunday, September 23, 2012
Friday, August 31, 2012
Friday, August 24, 2012
Jälle üks suvi möödas...
Varakevadel on ka vanal ja väsinul tundmus, justkui ärkaks uuesti noorena ja sööstaks päikesepaistelistele karjamaadele vallatlema... tundub, et ees on pikk ja elamusterohke suvi, täis päikest, muusikat, head toitu, ilusaid ja rõõmsameelseid inimesi...
... Ainult et sel suvel jäi seda päikesepaistet küll natuke väheseks. Mitte, et ma ilmaolusid kiruks. Ei - lihtsalt aega planeerisin valesti: neist tänavusuvisest viiest soojast ja päikesepaistelisest päevast neljal tegin tööd ja viiendal läksin mereranda (Stroomi) peesitama, ent jäin mitmeöise-päevase tõlkimise tõttu paariks tunniks tukkuma ja ärkasin küll seksikate rantidega õlgade- ja rinnapiirkonnas, kuid see jäi ka ainukeseks nö rannas päevitamiseks - kohe hakkas vihma sadama ja tuul pööras jäiseks.
Hea toiduga olid sel suvel samuti natuke kehvad lood. Tatrapuder, keedukartulid (eelmise aasta omad), leib, kiirnuudlid, porgandid, sibul ja kapsas erineval moel puljongikuubikute ja maitseainete abil supiks tehtud.
Romantikaga oli asi päris hullusti. Tegelikult, sellist Byroni stiilis üksildast, tormist, pimedat, äikselist ja vihmasajust romantikat jagus. Kui oleksin võimeline end lõplikult veenma, et sellest mulle piisab, siis oleks hästi küll. Igatahes, töötan selles suunas. :)
Suve kõrghetked olid sellised:
0) Orhideematk Kõrvemaal http://www.flickr.com/photos/riigimets/sets/72157630834255454/
1) Jaanipäev - kohutavalt vahva emotsionaalne telkimisõhtu kihulastevaibaga kaetuna, kiusakas tujus vihmasajus priimusel supikeetmisega, ärgates üksinda läbimärjas telgis, putukatest sinisekssöödud ja enesehaletsusnutust paistes näoga, ometi hiiglama tänulikuna, sest ei pidanud olema päris üksi - tänu teile, Soolemb ja dr. Härghein!
2) Osmussaare laevareis Madlipäeval, 22. juulil (lained, hüljes, ujumine lammaste valvsa pilgu all inimtühjas rannas). Tõeliselt imeilus päev!
3) Ujumine koos tuttpütiga ja tema tibuga Nikerjärves (vaikselt, üksi)
4) Ujumine sõtkaga Nikerjärves (vaikselt, üksi)
5) Jaagu pesemine Harku liivakarjääris kuumal päikesepaistelisel päeval koos loendamatute parmudega
6) Seenealpinism nüüdseks juba maharaiutud metsas Kõrvemaa järskudel nõlvakutel ja hilisem ujumine paduvihmases järves.
7) Ujumine äikesetormi ja paduvihma ajal Nikerjärves (lärmakalt, üksi)
8) Pohlakorjamine ja ujumine (justkui mitte päris üksi, aga üsna kummalises kaksinduses)
... ja palju mõtlikke üksildasi jalutuskäike igasugustel kellaaegadel (peamiselt õhtuti-öösiti) Kalamaja kandis - peaasi, et saaks jälle korraks mere äärde.
... Ainult et sel suvel jäi seda päikesepaistet küll natuke väheseks. Mitte, et ma ilmaolusid kiruks. Ei - lihtsalt aega planeerisin valesti: neist tänavusuvisest viiest soojast ja päikesepaistelisest päevast neljal tegin tööd ja viiendal läksin mereranda (Stroomi) peesitama, ent jäin mitmeöise-päevase tõlkimise tõttu paariks tunniks tukkuma ja ärkasin küll seksikate rantidega õlgade- ja rinnapiirkonnas, kuid see jäi ka ainukeseks nö rannas päevitamiseks - kohe hakkas vihma sadama ja tuul pööras jäiseks.
Hea toiduga olid sel suvel samuti natuke kehvad lood. Tatrapuder, keedukartulid (eelmise aasta omad), leib, kiirnuudlid, porgandid, sibul ja kapsas erineval moel puljongikuubikute ja maitseainete abil supiks tehtud.
Romantikaga oli asi päris hullusti. Tegelikult, sellist Byroni stiilis üksildast, tormist, pimedat, äikselist ja vihmasajust romantikat jagus. Kui oleksin võimeline end lõplikult veenma, et sellest mulle piisab, siis oleks hästi küll. Igatahes, töötan selles suunas. :)
Suve kõrghetked olid sellised:
0) Orhideematk Kõrvemaal http://www.flickr.com/photos/riigimets/sets/72157630834255454/
1) Jaanipäev - kohutavalt vahva emotsionaalne telkimisõhtu kihulastevaibaga kaetuna, kiusakas tujus vihmasajus priimusel supikeetmisega, ärgates üksinda läbimärjas telgis, putukatest sinisekssöödud ja enesehaletsusnutust paistes näoga, ometi hiiglama tänulikuna, sest ei pidanud olema päris üksi - tänu teile, Soolemb ja dr. Härghein!
2) Osmussaare laevareis Madlipäeval, 22. juulil (lained, hüljes, ujumine lammaste valvsa pilgu all inimtühjas rannas). Tõeliselt imeilus päev!
3) Ujumine koos tuttpütiga ja tema tibuga Nikerjärves (vaikselt, üksi)
4) Ujumine sõtkaga Nikerjärves (vaikselt, üksi)
5) Jaagu pesemine Harku liivakarjääris kuumal päikesepaistelisel päeval koos loendamatute parmudega
6) Seenealpinism nüüdseks juba maharaiutud metsas Kõrvemaa järskudel nõlvakutel ja hilisem ujumine paduvihmases järves.
7) Ujumine äikesetormi ja paduvihma ajal Nikerjärves (lärmakalt, üksi)
8) Pohlakorjamine ja ujumine (justkui mitte päris üksi, aga üsna kummalises kaksinduses)
... ja palju mõtlikke üksildasi jalutuskäike igasugustel kellaaegadel (peamiselt õhtuti-öösiti) Kalamaja kandis - peaasi, et saaks jälle korraks mere äärde.
Thursday, August 2, 2012
Käisin üksinda öisel ujumisel Patarei Beachil. Nautisin tohutult - meri oli (tõepoolest) indigosinine, taevas paistis täiskuu ja kusagilt veidi kaugemalt kostis DAGÖ. Ujusin, mulistasin ja tegin naerukajaka häält. Täiesti üksinda inimtühjal Patarei Beachil imesoojas kuupaistelises suveöös! Vesi soe ja selge, rand puhas. Sooja 16 -17 kraadi, vesi umbes sama või veidi soojem. Kultuurikatla aias oli pidu. Kiikasin vaid korraks sisse, seejärel kobisin koju Voltasse - uus kuiv rätik ja paar võileiba ei tee paha. Kuulen juba hommikust Pika Hermanni hümni - aknast paistab, kui lipp heisatakse.
Suvi on nii lühike ja merest ei saa iialgi küllalt - sestap lähen nüüd uuesti, seekord päikesetõusu nautima, termokruus kohviga ja juustuvõileib kaasas.
Suvi on nii lühike ja merest ei saa iialgi küllalt - sestap lähen nüüd uuesti, seekord päikesetõusu nautima, termokruus kohviga ja juustuvõileib kaasas.
Monday, July 16, 2012
Öeldakse, et inimesel on valida palju erinevaid teid. Aga mis siis saab, kui paljude teede lõpus on silt "Harutee piir" ja ees kõrged lukustatud raudväravad? Mis muud, kui tagasi minna ja uus tee valida. Aga teid on palju, need on pikad ja nii mõnedki neist on (juba) suletud. Mingil hetkel saab jaks otsa, kaasa võetud toidumoon on viimse palukeseni söödud ja joogivett neist reostatud kraavidest võtta ei saa. Mis edasi? Kas jääda nõrkenuna rööpale konutama? Või roomata edasi? Kuhu? Ja miks?
Friday, July 6, 2012
Keskmiselt soe suveöö, juuli algus. Kalamajas kraaksuvad varesed – kohmakad varesepojad õpivad käitumist ja varesevanematel muret kui palju... võivad isegi möödauitajat rünnata. Vaja ju pojakestel silm peal hoida, iga mööduja võib ohtlik olla.
Kalamajast Paljassaarde viib üks helisev tee – veel on see alles. Mööda kõrvalise raudteeharu äärt Kopli poole minnes on võimalik kulgeda mööda kandiliste ...betoonplaatidega kaetud kraavi – iga plaat vibreerib, kõmiseb, kõliseb ja laulab. Hea tahtmise juures saaks mööda neid plaate edasi-tagasi sörkides isegi mõne uue heliteose luua... kui vaid oleks kvaliteetne lindistusaparaat kaasas. Liiklusmüra praktiliselt puudub – kostab veel vaid viimaste Kopli trammide vilin ja üksikute valvekoerte unine haukumine. Mõned graffitid on üsna hästi tehtud. Käpalised – orhideed vohavad, tänu taevale, et lillemutikesed seda paika avastanud ei ole.
Jõuan Paljassaarde. Sääsed ja kihulased on platsis – siin on kuiv klibune põndak vaheldumisi soostunud meresoppidega. Leian taimi, mida pole kusagil mujal märganud. Kaks nädalat tagasi nähtud pontsakad luigetibud on juba pesast lahkunud. Loodan, et neil läheb hästi.
Pisike soine siselaht. Meeletu linnulaat. Liigun vaikselt ja kuulan. Päike on juba loojunud, kuid äge punane kuma paistab veel läänekaares. Imetore on see, et Paljassaarele on võimalik jalgsi ring peale teha (ümber reoveejaama) mööda ilusat puhast kruusateed, kus 5-6 kilomeetri peale ei näe olmerämpsu ega inimesi. Sildid ütlevad ühelt poolt „Paljassaare hoiuala“ ja teiselt poolt „ Reoveepuhastusjaam. Sisenemine keelatud“. Hm. Need ulatuslikud „solgipõllud“ on mulle juba tuttavad, täna möödun neist suure ringiga.
Uidates on aeg kiiresti läinud. Kohe-kohe hakkab päike tõusma. Natuke vantsimist (2 -3 km) ja olengi kodus. Nüüd võib kotlette praadida! Pool neli hommikul on just paras aeg. Panin õhtupoolikul laari pisikesi kurke hapnema – köömned, vürts, pisut äädikat, suhkur, sool, mädarõigas ja mustsõstralehed. Veidi marinaadi jäi järele.
Teen kähku kotletitaigna: muna, pett, odrajahu, sooda, hakkliha, eraldi praetud hakitud sibul. Eksperimenteerin: piserdan kuumas rasvas praadivatele kotlettidele veidi ülejäänud kurgimarinaadi. Krõbedad kotletid valmis, omatehtud hapukurki ja petti kõrvale. Akna kõrval palkseina sees viuksuvad varblasepojad. Suvi...
Kalamajast Paljassaarde viib üks helisev tee – veel on see alles. Mööda kõrvalise raudteeharu äärt Kopli poole minnes on võimalik kulgeda mööda kandiliste ...betoonplaatidega kaetud kraavi – iga plaat vibreerib, kõmiseb, kõliseb ja laulab. Hea tahtmise juures saaks mööda neid plaate edasi-tagasi sörkides isegi mõne uue heliteose luua... kui vaid oleks kvaliteetne lindistusaparaat kaasas. Liiklusmüra praktiliselt puudub – kostab veel vaid viimaste Kopli trammide vilin ja üksikute valvekoerte unine haukumine. Mõned graffitid on üsna hästi tehtud. Käpalised – orhideed vohavad, tänu taevale, et lillemutikesed seda paika avastanud ei ole.
Jõuan Paljassaarde. Sääsed ja kihulased on platsis – siin on kuiv klibune põndak vaheldumisi soostunud meresoppidega. Leian taimi, mida pole kusagil mujal märganud. Kaks nädalat tagasi nähtud pontsakad luigetibud on juba pesast lahkunud. Loodan, et neil läheb hästi.
Pisike soine siselaht. Meeletu linnulaat. Liigun vaikselt ja kuulan. Päike on juba loojunud, kuid äge punane kuma paistab veel läänekaares. Imetore on see, et Paljassaarele on võimalik jalgsi ring peale teha (ümber reoveejaama) mööda ilusat puhast kruusateed, kus 5-6 kilomeetri peale ei näe olmerämpsu ega inimesi. Sildid ütlevad ühelt poolt „Paljassaare hoiuala“ ja teiselt poolt „ Reoveepuhastusjaam. Sisenemine keelatud“. Hm. Need ulatuslikud „solgipõllud“ on mulle juba tuttavad, täna möödun neist suure ringiga.
Uidates on aeg kiiresti läinud. Kohe-kohe hakkab päike tõusma. Natuke vantsimist (2 -3 km) ja olengi kodus. Nüüd võib kotlette praadida! Pool neli hommikul on just paras aeg. Panin õhtupoolikul laari pisikesi kurke hapnema – köömned, vürts, pisut äädikat, suhkur, sool, mädarõigas ja mustsõstralehed. Veidi marinaadi jäi järele.
Teen kähku kotletitaigna: muna, pett, odrajahu, sooda, hakkliha, eraldi praetud hakitud sibul. Eksperimenteerin: piserdan kuumas rasvas praadivatele kotlettidele veidi ülejäänud kurgimarinaadi. Krõbedad kotletid valmis, omatehtud hapukurki ja petti kõrvale. Akna kõrval palkseina sees viuksuvad varblasepojad. Suvi...
Tuesday, June 12, 2012
Hommik
Tegin öö otsa tööd, saatsin varahommikul pildid ära, sain meilitsi positiivse tagasiside, mõnulesin kohviga, sõin sooja putru ja keerasin rahulolevalt magama. Lahtise akna taga suvehommik, linnulaul...
RRRRRÄUUUU! RÄME LÄRRRRM! Appi! Mis toimub?
Koperdasin akna juurde - ja mulle vaatas vastu selline Olend.
Jaa... võimalik, et nii mõnegi koduperenaise fantaasia. Aga mitte minu. Vähemalt mitte kell 10 hommikul. Pigem õudusunenägu sarjast "Saag nr..."
Murelikuks teeb ka. Mu aknast meetri kaugusel seina sees on varblasepaaril pesa. Pojad siutsuvad sees. Isa-ema istusid neile süüa tuues ikka enne pessavupsamist vahtraoksal pesa vastas, ussipundar noka vahel ja vaatasid, kas kõik on ohutu. Eriti ettevaatlikult käitus isalind - küll ta piidles ja kehitas ennast seal oksal, endal nokavahe ussikesi täis. Ei söandanud mind aknal märgates kuidagi pessa lennata. Kus varblasevanemad nüüd istuma hakkavad?
RRRRRÄUUUU! RÄME LÄRRRRM! Appi! Mis toimub?
Koperdasin akna juurde - ja mulle vaatas vastu selline Olend.
Jaa... võimalik, et nii mõnegi koduperenaise fantaasia. Aga mitte minu. Vähemalt mitte kell 10 hommikul. Pigem õudusunenägu sarjast "Saag nr..."
Murelikuks teeb ka. Mu aknast meetri kaugusel seina sees on varblasepaaril pesa. Pojad siutsuvad sees. Isa-ema istusid neile süüa tuues ikka enne pessavupsamist vahtraoksal pesa vastas, ussipundar noka vahel ja vaatasid, kas kõik on ohutu. Eriti ettevaatlikult käitus isalind - küll ta piidles ja kehitas ennast seal oksal, endal nokavahe ussikesi täis. Ei söandanud mind aknal märgates kuidagi pessa lennata. Kus varblasevanemad nüüd istuma hakkavad?
Friday, June 8, 2012
Ohhoo! Mind võeti jälle metsa kaasa! Aga see pole see, mida ma matkaks nimetan, vaid selle nimi on "rännak" (vt. soolemb.blogspot.com)
St. ühepäevane või lausa pärastlõunane rümamine-räistamine tihnikutes-soodes-niitudel-kõrgendikel. Sihtpunkt oli (küllap vist) Vahearu/Väheru/Vaheru järve õõtsuval roostikulisel kaldal. Arvasin naiivselt, et õnnestub end ka vette kasta ja pärast vaikselt järvel öökorterit otsivate veelindude hääli kuulata, aga võta näpust - kallas oli nii pehme, et päris vee ligi ei pääsenudki. Aga see-eest - milline maastikuvaheldus ja liigirikkus! Õitsvad orhideed ja teised niisketel maastikel kasvavad ja õitsevad taimed! Nt harvaesinev Alpi võipätakas (Pinguicula alpina), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), mis laius lausa puhmastena ja pääsusilma (Primula farinosa) oli ka massiliselt. Rääkimata ubalehest (Menyanthes trifoliata) ja jürilillest (Cardamine) - neist viimast pakkus dr Härghein mulle maitsta ja üllatusin, kui hea see oli, eriti õied. Maguspiprane!
Samade sõnadega võiks kirjeldada kogu rännakut - imekaunitest vanade tammedega puisniitudest mudaste okastraadiliste rägastikeni.
St. ühepäevane või lausa pärastlõunane rümamine-räistamine tihnikutes-soodes-niitudel-kõrgendikel. Sihtpunkt oli (küllap vist) Vahearu/Väheru/Vaheru järve õõtsuval roostikulisel kaldal. Arvasin naiivselt, et õnnestub end ka vette kasta ja pärast vaikselt järvel öökorterit otsivate veelindude hääli kuulata, aga võta näpust - kallas oli nii pehme, et päris vee ligi ei pääsenudki. Aga see-eest - milline maastikuvaheldus ja liigirikkus! Õitsvad orhideed ja teised niisketel maastikel kasvavad ja õitsevad taimed! Nt harvaesinev Alpi võipätakas (Pinguicula alpina), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), mis laius lausa puhmastena ja pääsusilma (Primula farinosa) oli ka massiliselt. Rääkimata ubalehest (Menyanthes trifoliata) ja jürilillest (Cardamine) - neist viimast pakkus dr Härghein mulle maitsta ja üllatusin, kui hea see oli, eriti õied. Maguspiprane!
Samade sõnadega võiks kirjeldada kogu rännakut - imekaunitest vanade tammedega puisniitudest mudaste okastraadiliste rägastikeni.
Oh - ja ma ei saa üle ega ümber söögijutust. Olin väiksena üks kiitsuke, ablas ja õgardlik laps - seda ilmselt sellepärast, et kunagi ei olnud piisavalt süüa. Samas huvitaval kombel päris kõigega ei leppinud ka - näiteks paksud keedupekitükid ja suured sibulalatakad supis. (alliteratsioon).
Viimased kuud on olnud üsna näljased - muudkui kruubipuder ja kartuli-porgandi-oa-riisi-makaronidieet. Aga pista, Kusti - kõik on klimbid!
Viimased kuud on olnud üsna näljased - muudkui kruubipuder ja kartuli-porgandi-oa-riisi-makaronidieet. Aga pista, Kusti - kõik on klimbid!
Tuesday, June 5, 2012
Nüüd olen küll jännis ja ajahädas olnud - pidevalt mõlkunud mõttes see Kohala retk. Tahtsin küll kangesti muljetada - nüüd teengi siis seda.
Kohutavalt mõnus metsaskäik oli,
vt :http://soolemb.blogspot.com/2012/05/kohala-rannak-23052012.html
Mina hedonistina (Lauka-Mannike) lootsin ennekõike ujumist rabalaukas. Sain ka. Meeletult mõnus omaette/seltskonniti ujumine Udriku Mädajärves. Muide - hedonist ei pruugi alati nii halvasti kõlada. Minu meelest tähendab see elumõnude nautimist - st vabas looduses olesklemist, head toitu, pehmet aset, meeldivat vestlust jne. Ei unusta ma ühe oma lugupeetud õppejõu ütlust: Luuk teeb asju omamoodi. Ja teeb hästi.
Igatahes oli see päev selle kevade kauneim ja sisukaim. Tänan siin Soolembest ja Härgheina, kes mind kaasa võtsid ja minu vastu kenad olid.
Retkepilte saab vaadata soolembe blogist.
Kohutavalt mõnus metsaskäik oli,
vt :http://soolemb.blogspot.com/2012/05/kohala-rannak-23052012.html
Mina hedonistina (Lauka-Mannike) lootsin ennekõike ujumist rabalaukas. Sain ka. Meeletult mõnus omaette/seltskonniti ujumine Udriku Mädajärves. Muide - hedonist ei pruugi alati nii halvasti kõlada. Minu meelest tähendab see elumõnude nautimist - st vabas looduses olesklemist, head toitu, pehmet aset, meeldivat vestlust jne. Ei unusta ma ühe oma lugupeetud õppejõu ütlust: Luuk teeb asju omamoodi. Ja teeb hästi.
Igatahes oli see päev selle kevade kauneim ja sisukaim. Tänan siin Soolembest ja Härgheina, kes mind kaasa võtsid ja minu vastu kenad olid.
Retkepilte saab vaadata soolembe blogist.
Saturday, May 12, 2012
Thursday, May 10, 2012
Eilne "kangelaslik" - kes ütleb "eepiline, kes "stoiline" matk Raasiku-Aruküla kandis. Endisaegsed soosaared, soine kasemets, haavikud, tammikud.
Imekaunid vanade tamme- ja haavapuudega künkad vaheldumisi pööraselt soise ja võsase sooviku- ja lodumetsaga. Palju ilusaid paiku ja palju sügavaid, mudaseid kraave, mida toigaste (kadikute) ja kraavikallastelt leitud mahalangenud tüvede abil ületada.
Ülimalt meeldiv kogemus härrasmehelikkusest matkal: kummikute ja kadikute täpsusviskamine üle kraavide, toigastest sildade ehitamine, et Lauka-Mannike saaks üle kraavi minna. Tohutult kena ja meeldiv kogemus. Magasin pärast matka nagu nott (või väsinud peni). Nüüd on kotitäis oblikaid, maltsa ja nõgeseid - kõige nooremad, värskemad võrsed. Tuleb hea supp - puljong, eelleotatud kruubid, kupatatud oblikad, hakitud keedumuna, hapukoor.
Imekaunid vanade tamme- ja haavapuudega künkad vaheldumisi pööraselt soise ja võsase sooviku- ja lodumetsaga. Palju ilusaid paiku ja palju sügavaid, mudaseid kraave, mida toigaste (kadikute) ja kraavikallastelt leitud mahalangenud tüvede abil ületada.
Ülimalt meeldiv kogemus härrasmehelikkusest matkal: kummikute ja kadikute täpsusviskamine üle kraavide, toigastest sildade ehitamine, et Lauka-Mannike saaks üle kraavi minna. Tohutult kena ja meeldiv kogemus. Magasin pärast matka nagu nott (või väsinud peni). Nüüd on kotitäis oblikaid, maltsa ja nõgeseid - kõige nooremad, värskemad võrsed. Tuleb hea supp - puljong, eelleotatud kruubid, kupatatud oblikad, hakitud keedumuna, hapukoor.
Monday, May 7, 2012
Sunday, May 6, 2012
Saturday, April 28, 2012
Karussellid ajavad mind tönnima - nii nagu multikadki. Ja mõningad filmid.
"Heas mõttes". Aga lõbustuspark on kõige hullem - käisin siis täna ikkagi üksinda vaaterattaga sõitmas - jäin uskuma, et just minu pärast jättis kena poolakas (või kes iganes ta oli)kolmandal ringil ratta seisma sel hetkel, kui mina kõige kõrgemal olin. Nojah - unistada ju võib. Igatahes mõned pildid ka.
"Heas mõttes". Aga lõbustuspark on kõige hullem - käisin siis täna ikkagi üksinda vaaterattaga sõitmas - jäin uskuma, et just minu pärast jättis kena poolakas (või kes iganes ta oli)kolmandal ringil ratta seisma sel hetkel, kui mina kõige kõrgemal olin. Nojah - unistada ju võib. Igatahes mõned pildid ka.
Wednesday, April 25, 2012
Suhtlesin täna tükk aega facebookis ühe kurdi sõbraga. Just kurdi (kes ei kuule), mitte Kurdiga. Üsna nutt tuli peale, kui ei osanud vastata paljudele tema asjalikkudele küsimustele, mis puudutasid kinnisvara müüki, talupidamist, PRIA-pabereid ja muud. Kujuta ette, kuidas oleks olla maailmast isoleeritud, suhelda ainult neti teel ja sedagi väga väheste inimestega (kellest suurem osa on samuti kurdid). Huh. Ei mõista enamasti meeles pidada, kuidas on vedanud, kui kõik meeled olemas. Ikka veel.
Nägin ma täna (Eestimaad)... Nugisemäge.
Koht, kuhu ma ise iial poleks sattunud, kui Soolemb mind sinna poleks sõidutanud ja lahkelt teadmisi jaganud. Jajah - küllap ma sain rõkkavast kevadõhtusest linnulaulust ja raagus sarapuuvõsa nõiduslikust alastusest üsna lummatud. :)
PS: üldiselt ma väldin sellist pseudoromantilist klisheelikku väljendusviisi, aga siin oli see paraku paratamatu.
Koht, kuhu ma ise iial poleks sattunud, kui Soolemb mind sinna poleks sõidutanud ja lahkelt teadmisi jaganud. Jajah - küllap ma sain rõkkavast kevadõhtusest linnulaulust ja raagus sarapuuvõsa nõiduslikust alastusest üsna lummatud. :)
PS: üldiselt ma väldin sellist pseudoromantilist klisheelikku väljendusviisi, aga siin oli see paraku paratamatu.
Monday, April 23, 2012
Saturday, March 31, 2012
1 aprill
Sõin suupisteid valge linaga kaetud laualt koos kahe valge mustkunstnikuks treenitud kolmeaastase elusa tuviga! Tõsijutt!
Friday, March 23, 2012
Enekenile kookospiima supp
Linnud juba rõkkavad akna taga.
Metsvint laulab "kits-kits" ja tihane ... nojah, küllap sa juba tead, mida tihane laulab.
Vaat kookospiimasupp on luksus, mul pole õnne olnud teda juba mõnda aega teha, sestap ei saa ma ka toiduleheküljel sellega uhkeldada, sest et seal ikka roa kõrvale ka pilti tahetakse - mis hetkel üle minu koormiste käib.
Aga nüüd, armas lugeja /eelkõige Eneken, kes selle teema ülessekutsuja oli/ tahan ma sull teada anda:
Kui sina tahad teha iseäranis erutavat ja samas meeli mahendavat aasiapärast suppi:
Vaja läheb:
PÄRIS kanapuljongit (ärge te selles supis mitte kuudikuid kasutage)
1 väike purk kookospiima/pastat
599 grammi koortest puhastatud krevette (püüdke ka puhastamisel tekkiv vedelik käiku lasta) (Ärge ostke puhastatud vaakumpakendis krevette - maitsetu ja kallis.)
1 või 2 värsket väikest tshillikauna - algajad eemaldavad seemned.
juurikad - peenteks ribadeks lõigatud hiina kapsas, seened (eriti sobivad austerservikud või mustad Hiina seened) , porgand, sibul vms
Peotäis tükeldatud nuudleid (ribajad klaasjad riisinuudlid või vermishellid)
Kes tahab soolasemat, kes magusamat? Vastavalt kas Jaapani sojakaste Light või Full või Austrikaste hulka. Kui tahate küüslauku, pange kõvasti.
Eriti peen, kui praed pannil muna peenikesteks ribadeks ja segad supi hulka vahetult enne söömist.
Õrnalt keeta. Küllap teate isegi. 5 minutit.
PS: Eriti tervislikuks kombinatsiooniks peetakse Broccoli-austerservik-küüslauk´varianti. Maitsev igatahes!
Metsvint laulab "kits-kits" ja tihane ... nojah, küllap sa juba tead, mida tihane laulab.
Vaat kookospiimasupp on luksus, mul pole õnne olnud teda juba mõnda aega teha, sestap ei saa ma ka toiduleheküljel sellega uhkeldada, sest et seal ikka roa kõrvale ka pilti tahetakse - mis hetkel üle minu koormiste käib.
Aga nüüd, armas lugeja /eelkõige Eneken, kes selle teema ülessekutsuja oli/ tahan ma sull teada anda:
Kui sina tahad teha iseäranis erutavat ja samas meeli mahendavat aasiapärast suppi:
Vaja läheb:
PÄRIS kanapuljongit (ärge te selles supis mitte kuudikuid kasutage)
1 väike purk kookospiima/pastat
599 grammi koortest puhastatud krevette (püüdke ka puhastamisel tekkiv vedelik käiku lasta) (Ärge ostke puhastatud vaakumpakendis krevette - maitsetu ja kallis.)
1 või 2 värsket väikest tshillikauna - algajad eemaldavad seemned.
juurikad - peenteks ribadeks lõigatud hiina kapsas, seened (eriti sobivad austerservikud või mustad Hiina seened) , porgand, sibul vms
Peotäis tükeldatud nuudleid (ribajad klaasjad riisinuudlid või vermishellid)
Kes tahab soolasemat, kes magusamat? Vastavalt kas Jaapani sojakaste Light või Full või Austrikaste hulka. Kui tahate küüslauku, pange kõvasti.
Eriti peen, kui praed pannil muna peenikesteks ribadeks ja segad supi hulka vahetult enne söömist.
Õrnalt keeta. Küllap teate isegi. 5 minutit.
PS: Eriti tervislikuks kombinatsiooniks peetakse Broccoli-austerservik-küüslauk´varianti. Maitsev igatahes!
Kevad on tõesti täies hoos
Uitasin reedeõhtuselt akrüülikursuselt koju mööda Patatei Beachi.
Tuju hea nagu alati pärast muhedat õpetamistööd.
Oi kui mõnus vaikne ja soe õhtu. Vaat üks küsimus on mind küll ammu huvitanud: kui linnavalgustuses on juba ammu metsik kokkuhoid - st väikesed auklikud uhkete poodideta tänavad on peaagu täiesti pimedad - siis miks on nii imelik lugu nende kaunite Kalamaja ja Kopli parkidega. Need on tohutu suured ja kenad, aga õhtul kella 11 alates igast otsast tabalukustatud. Samas põlevad neis sajad ja sajad võimsad elektrilambid hommikuni. Kui parki niikuinii sisse ei pääse, milleks neid siis nõnda valgustada? Kõrvalolevas tänavas võid aga samal ajal pimeduse tõttu vabalt asfaldiaugus jala murda. Hm. No ei mõista...
Igatahes, kruubid olid juba lõuna ajal likku pandud, nüüd teen ühe uhke mulgi pudru krõbedate lihatükikestega.
Mis rannahooaeg?? :-)
Tuju hea nagu alati pärast muhedat õpetamistööd.
Oi kui mõnus vaikne ja soe õhtu. Vaat üks küsimus on mind küll ammu huvitanud: kui linnavalgustuses on juba ammu metsik kokkuhoid - st väikesed auklikud uhkete poodideta tänavad on peaagu täiesti pimedad - siis miks on nii imelik lugu nende kaunite Kalamaja ja Kopli parkidega. Need on tohutu suured ja kenad, aga õhtul kella 11 alates igast otsast tabalukustatud. Samas põlevad neis sajad ja sajad võimsad elektrilambid hommikuni. Kui parki niikuinii sisse ei pääse, milleks neid siis nõnda valgustada? Kõrvalolevas tänavas võid aga samal ajal pimeduse tõttu vabalt asfaldiaugus jala murda. Hm. No ei mõista...
Igatahes, kruubid olid juba lõuna ajal likku pandud, nüüd teen ühe uhke mulgi pudru krõbedate lihatükikestega.
Mis rannahooaeg?? :-)
Wednesday, March 21, 2012
Täna saabus kalendrikevad...
...tõlkisin viimased neli ööpäeva üht Taani ajaloolist filmi, ühtekokku 70 subtiitrilehekülge. Süüvisin põhjalikult teemasse nagu ikka väärtfilmide puhul (käib kumu, et see olla Taani kõigi aegade kalleim film). Esilinastus toimub Artises 25. märtsil.
Ei tahaks küll pessimist olla, aga kardan, et kogu mu vaevanägemisest saab osa umbes paar friiki. Oi, kui palju kordi olen nn "väärtfilmidele" reaalajas teksti toksinud praktiliselt tühjale saalile.
Ei tahaks küll pessimist olla, aga kardan, et kogu mu vaevanägemisest saab osa umbes paar friiki. Oi, kui palju kordi olen nn "väärtfilmidele" reaalajas teksti toksinud praktiliselt tühjale saalile.
Tuesday, March 13, 2012
Külasupp Kopli moodi
Ennäe, äkki keegi tõesti tahab teada, mismoodi seda suppi teha.
Ega`s midagi, vaja läheb:
peotäis kruupi
üks suur kartul
üks suur porgand
üks sibul
üks tilluke kaalikas või naeris
puljondikuudik või päris puljong
paar sl õli
paar sl tomatipastat
üks suur hapukurk
seeni või lihapoolist
supirohelist (varsti saab juba naati ja nõgest ka)
pisut soola, musta pipart
nojah, ja kui on, siis paar loorberilehte ja vürtsitera ka
Keetsin kruubid puljongis enam-vähem pehmeks. Samal ajal a) kuumutasin pannil õlis jämedalt riivitud porgandi, tükeldatud sibula (eks vaata ise, mispidi sulle meeldib) ja luksuse mõttes natuke seeni. Sutsuke soola-pipart, törts tomatipastat juurde, väikesteks tükkideks tehtud hapukurk kõige otsa
ja b) lõikasin kaalika ja kartuli kuubikuteks ja panin kruupide juurde puljongisse keema.
Kui kruubid-juurikad pehmed, kummutasin pannilt kogu krempli nende juurde potti ja keetsin veel paar minutit. Valmis. Aega võttis, aga asja sai - jätkub kohesöömiseks kolmele. Maitseb hästi. Peale hakitud supirohelist ja tirts hapukoort.
Ega`s midagi, vaja läheb:
peotäis kruupi
üks suur kartul
üks suur porgand
üks sibul
üks tilluke kaalikas või naeris
puljondikuudik või päris puljong
paar sl õli
paar sl tomatipastat
üks suur hapukurk
seeni või lihapoolist
supirohelist (varsti saab juba naati ja nõgest ka)
pisut soola, musta pipart
nojah, ja kui on, siis paar loorberilehte ja vürtsitera ka
Keetsin kruubid puljongis enam-vähem pehmeks. Samal ajal a) kuumutasin pannil õlis jämedalt riivitud porgandi, tükeldatud sibula (eks vaata ise, mispidi sulle meeldib) ja luksuse mõttes natuke seeni. Sutsuke soola-pipart, törts tomatipastat juurde, väikesteks tükkideks tehtud hapukurk kõige otsa
ja b) lõikasin kaalika ja kartuli kuubikuteks ja panin kruupide juurde puljongisse keema.
Kui kruubid-juurikad pehmed, kummutasin pannilt kogu krempli nende juurde potti ja keetsin veel paar minutit. Valmis. Aega võttis, aga asja sai - jätkub kohesöömiseks kolmele. Maitseb hästi. Peale hakitud supirohelist ja tirts hapukoort.
Siin ma nüüd siis olen
Kevadöine torm möllab õues, plekk-katused pauguvad ja pliidi alt lööb iga tuuleiiliga pakse suitsusahmakaid. Jälle üks talv üle elatud, aasta lootusrikkaim aeg käes. Varakevad... põgus nagu hetkeuid, aga maruline.
Loodan, et suvi veel niipea kätte ei jõua, sest kui ta kord käes, siis samahästi kui möödas ka.
Ei tea, kas peaks kohe hoiatama, et siin alati just kõige arukam jutt olema ei saa? Eks aeg annab arutust :) .
Igatahes, täna on ots lahti tehtud, olen oi-kui kole uhke, et oskan siia juba piltegi lisada. Huvitav, kust ma sellele rohekale taustale natuke sammalt juurde saaksin?
Igatahes kergendus, et mu ilmsüütud FB sõbrad-tuttavad ei pea enam oma argipäevaaskelduste hulgas mu jaburaid eneseväljendusilminguid lugema. Need panen nüüdsest siia, kes tahab, see loeb. Ongi ju hea, kui iseendaga peetud jutuajamiste üle mingisugunegi väline kontroll toimub - siis ei lähe päris käest ära. Üht võin küll kindlalt lubada - iial ei kuule sellel soisel leheküljel mingit virisemist ühiskonna, poliitika, ega kaaskodanike kohta.
Küll võib aga juhtuda, et esineb mõningaid luuletusemoodi jublakaid, hullumoodi heietusi, sõnamänge, jaburaid pilte-fotosid ja järeleproovitud, kuid mõnevõrra sinisuklikke toiduretsepte.
Saame näha!
Loodan, et suvi veel niipea kätte ei jõua, sest kui ta kord käes, siis samahästi kui möödas ka.
Ei tea, kas peaks kohe hoiatama, et siin alati just kõige arukam jutt olema ei saa? Eks aeg annab arutust :) .
Igatahes, täna on ots lahti tehtud, olen oi-kui kole uhke, et oskan siia juba piltegi lisada. Huvitav, kust ma sellele rohekale taustale natuke sammalt juurde saaksin?
Igatahes kergendus, et mu ilmsüütud FB sõbrad-tuttavad ei pea enam oma argipäevaaskelduste hulgas mu jaburaid eneseväljendusilminguid lugema. Need panen nüüdsest siia, kes tahab, see loeb. Ongi ju hea, kui iseendaga peetud jutuajamiste üle mingisugunegi väline kontroll toimub - siis ei lähe päris käest ära. Üht võin küll kindlalt lubada - iial ei kuule sellel soisel leheküljel mingit virisemist ühiskonna, poliitika, ega kaaskodanike kohta.
Küll võib aga juhtuda, et esineb mõningaid luuletusemoodi jublakaid, hullumoodi heietusi, sõnamänge, jaburaid pilte-fotosid ja järeleproovitud, kuid mõnevõrra sinisuklikke toiduretsepte.
Saame näha!
Tere.
Kevad on käes, märtsi-iilid möllavad.
Need laused on mu esimesed pusimised siin - ega see blogimine ole naljaasi.
Need laused on mu esimesed pusimised siin - ega see blogimine ole naljaasi.
Subscribe to:
Posts (Atom)