"Ametliku" sügise kaunis algus

Tagaplaanil Lehter-kukeseen Cantharellus tubiformis.
Potis Tavariisikas Lactarius trivialis, Kaseriisikas Lactarius torminosus, Männiriisikas Lactarius rufus, Kamperriisikas Lactarius camphoratus, Tõmmuriisikas Lactarius turpis.

Sügis saabus ootamatult... võiks isegi öelda, et tormakalt.

Riputasin lapsiku uhkuse ja suure rahulolemisega neid seenepilte-jutte-retsepte üles ning tabasin end järsku mõttelt: kas jahimehed panevad samamoodi uhkusega üles pilte oma viimasest saagist (nülitud linnu- ja loomakered)? Naistemehed ja kalamehed ju pilte ei pane, niisama vahel hooplevad ja näitavad kätega, kui suur oli... :)  Natuke nagu piinlik hakkas uhkustada oma seentega :) 

Küll aga on veider, võõras ja arusaamatu tunne vaadata mõningaid inimesi, kes kaunil laupäevasel pärastlõunal väsinud ja tülpinud nägudega, rasked seene- ja marjakorvid käe otsas, metsatee ääres auto poole kõmbivad. Kord ja kohus ju nõudis, et pidi puhkepäeva hommikul end kuke ja koidu ajal "kõigi mugavustega" paneelmaja hubasusest üles venitama, autole hääled sisse lööma, mingisse umbmäärasesse kohta sõitma, lakitud küüntega õrnad varbad kohmakatesse ja loksuvatesse või pigistavatesse (oleneb, mitu paari villaseid sokke panid) kummikutesse pigistama, niiskes ja jahedas metsas vastikute põdrakärbestega võitlema, eksimishirmus hääle kähedaks karjuma, abikaasaga kemplema (oli ta siis kaasas või mitte) ja lõpuks väsinuna ja näljasena veel seeni puhastama! 

Nautisin viimasest kahest päevast iga hetke! Keeldun lapsest saadik kummikutest - mulle meeldib, kui jalad saavad soos või rabas sumbates märjaks ! See on parim jalavann, mis siis, et jahedavõitu. Pärast saab ju varbad kuumaveekaussi pista. Isegi põdrakärbsed ei saanud minust seekord jagu! Tegelikult oli möödunud nädalavahetuse iva hoopis öiste haavalehtede kõhinas ettevaatlike metskitsesammude all, kauaigatsetud läbinisti puhasolemise tundes, omatehtud kaseviha lõhnas, pühapäevahommikuses mõnulemises (...) ja veidi hiljem sõbraliku ja säravsilmse kaelushiirega jagatud saiatükis, krõbisevates humalakäbides, mille väidetavalt rahustavat toimet padja sisse panduna pean katsetama, kukerpuumarjades (barbariss), heades läbimõeldud mõtetes - juba pikemat aega :)

... see pilt pole mitte ilu pärast siin - toas on pime, pilt udune, vaasiks Säästukast ostetud klaas ja roosilehed auklikuks söödud. See on mulle kingitud selle sügise viimane roosinupp.  Aitäh!