Volta tänaval on talveperioodil põnev elu. Eelmisel talvel kogetud nädalasele veeta olemisele ja igapäevasele elektripuudusele lisandus nüüd, talve alguses üks uus ja huvitav kogemus - tahmauputus. Nimelt puhastati täna selle vana kolmekorruselise puuküttega puitmaja ventilatsioonilõõre ja korstnajalgu. Ma ei julgenud küsida, millal seda viimati tehti.... nähtavasti vähemalt mitte viimase 10 aasta jooksul.
Tulemuseks see, et iga sentimeeter koridori- ja trepipinda, koridoris asuvad wc-d, kelder ja seal olevad puukuurid koos kõigi seal olevate asjadega on ühtlaselt kaetud paksu ülimääriva tahma- ja tolmukihiga.
Tulin õhtul kell 9 tööasju ajamast, panin kõige mustemad riided selga ja läksin tahmatontidega võitlema, et kuurist puid kätte saada. Pliidikütmine on muidu vahva, aga nüüdsest alates ülimalt räpasekstegev igapäevaaskeldus. Iga pulka ja halgu ju enne niiske lapiga puhtaks ei pühi. Keldris on lisaks kõigele muldpõrand (!).
Tahm krigiseb hammaste all, kleepub igale poole.
... Mõnikord on küll selline tunne, et enam ei jaksa selle olmega võidelda. Kas ma mäletan, mis tunne on veeta kas või üks ööpäev kusagil puhtas, valges ja soojas kohas? Veel mäletan.
Elu on juba ammu taandunud puhtalt töötegemisele selleks, et ennast ja veel kolme elusolendit kuidagiviisi elus pidada. Ja tore, kui on tööd, mida teha! Siis saab maksta üüri ja internetti ja kütet. Selleks, et oleks võimalik tööd teha, selleks et maksta internetti jne... et siis järsku saab jälle kevadet ja suve näha.
Huumorimeel on ju veel olemas, emamasti saab sellega asjast üle, aga alati ei piisa.
No comments:
Post a Comment