Ohhoo! Mind võeti jälle metsa kaasa! Aga see pole see, mida ma matkaks nimetan, vaid selle nimi on "rännak" (vt. soolemb.blogspot.com)
St. ühepäevane või lausa pärastlõunane rümamine-räistamine tihnikutes-soodes-niitudel-kõrgendikel. Sihtpunkt oli (küllap vist) Vahearu/Väheru/Vaheru järve õõtsuval roostikulisel kaldal. Arvasin naiivselt, et õnnestub end ka vette kasta ja pärast vaikselt järvel öökorterit otsivate veelindude hääli kuulata, aga võta näpust - kallas oli nii pehme, et päris vee ligi ei pääsenudki. Aga see-eest - milline maastikuvaheldus ja liigirikkus! Õitsvad orhideed ja teised niisketel maastikel kasvavad ja õitsevad taimed! Nt harvaesinev Alpi võipätakas (Pinguicula alpina), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), mis laius lausa puhmastena ja pääsusilma (Primula farinosa) oli ka massiliselt. Rääkimata ubalehest (Menyanthes trifoliata) ja jürilillest (Cardamine) - neist viimast pakkus dr Härghein mulle maitsta ja üllatusin, kui hea see oli, eriti õied. Maguspiprane!
Samade sõnadega võiks kirjeldada kogu rännakut - imekaunitest vanade tammedega puisniitudest mudaste okastraadiliste rägastikeni.