Siin ma nüüd olen, 10. juuni õhtul 2014 kell 22.30 Stroomi rannal.
Imeliselt valge, kuigi pilves ilm. Kuulsin just päikeseloojangu-lipulangetamise hümni Pikast Hermannist.
Suur õnn on, et mõistan veel sõna seada, vaadata ja kuulata. Ööbik laulab võsas, ilm on juuni alguse kohta hästi soe. Ja sääski on vähe!
Ise olen rahul, et sain taas ühe süvenemist nõudva tõlketööga õigeks ajaks hakkama.
Muretsen natuke, kuidas läheb seal hoovihmases Kõrvemaa metsas sel vahval Hollandi vanapaaril, kelle pühapäeval, 8 juunil Aegviidust sõbralikult pikale Oandu - Ikla jalgsimatkale saatsin. Loodan, et Joopil ja Madelijnil on kõik hästi ja et nad pärast tuhandekilomeetrist Florida alligaatorisoodes sumbatud soomatka end ka Viru rabas hästi tunnevad :)
Ise käisin pühapäeva hommikul Aafrika tigudega vihmamärjal murul jalutamas ja panin putukahirmu ületades jõletult suurtele Madagaskari prussakatele veidi omakeedetud tatart.
Kõik ei ole hästi,
kuid kõik ei ole ka halvasti.
No comments:
Post a Comment