Sel aastal oleks nagu kaks kevadet! Oli üsna tavaline talv, lühike kevad, ülikuum /meie laiuskraadi kohta/ ja pikk suvi, kaunis hilissuvi - ja nüüd on jälle justkui kevad.
Lehtpuudel on suured pungad, paljud taimed õitsevad, metsas on seeni nii puus kui maas. Meil talvituvad ja pesitsevad linnud on segaduses - "oot, mis, selleks ajaks peaks ju juba lumi maas olema, lörtsist rääkimata". Ptüi-ptüi.
Metskitsed ja jänesed pugivad värsket rohtu ja pungadega võrseid, selmet paksus lumes söögipoolist otsida. Kohtan üht jurakat Paljassaare jänest ülepäeviti - usun, et tal pole midagi selle vastu, et lund veel pole. Tal on parasjagu karvavahetus, mis muudab ta eriti silmatorkavaks, aga samas - Kopli raudeeliinidel jänesejahti ei peeta ning toidulaud on rikkalik - vanad õunapuud, pajuvõsud, hein ja lausa värske rohigi.
Sel sügisel ei tohiks keegi kaamose üle kurta - päikest on nii, et kasvõi peesita. Peaasi, et õigel hetkel õue pääseks!
Mina, rumaluke, uskusin ilmateadet (ja geenides pesitsevat talvehoiatust) - hakkasin sööma rammusamat toitu ja panin lindudele söögilaua - mugava, vihma- ja tuisukindla, läbipaistva karbi, kust hõlbus magedat searasva, kaerateri ja päevalilleseemneid napsata.
Pahasti tegin - nüüd ei lähe suveseelik enam selga ja tihased on ka laisaks ja ülbeks läinud. Iga kord, kui akna avan ja "kevadõhku" naudin, saan tihasega vastu pead! Täissöönud sini- ja rasvatihaste poolt väljapraagitud ja allaloobitud ivad saavad varblastele - need linnapildis (ja ka maal) üsna haruldaseks jäänud linnud on selles hoovis igapäevasteks külalisteks. Üks must kõuts küll luurab siinkandis, kuid see vana ja poolpime kass (olen temaga suhelnud ja tean), pole tihastele-varblastele kuigi ohtlik.
Nüüd on vaja järjepidevust - kui see kevadine sügis ükskord lõppeb ja lörts, lumi ja pakane saabub, tuleb lindudele ikka söögipoolist panna. Järjekordse kevadeni. Ja sinna pole kauem kui 3 kuud!
No comments:
Post a Comment