2017 on juba ammu alanud.
Küll ma kartsin, et tulevad külmad ja karmid ajad - ptüi-ptüi-ptüi -valesti arvasin.
Täitsa toredad ajad tulid!

Olen 2017 jaanuarist aprilli lõpuni taas Vodja koolis kunstiõpetaja. Minu jaoks on see alati paras väljakutse: et kas ma jaksan olla rõõmus, lahke, mõistev, parasjagu vallatu, lapsik, täiskasvanulik, humoorikas, leidlik, piisavalt tõsine, asjalik... ah jaa - "õpetajalik" kah veel.
Mul on selline kiiks, et ma ei taha häält tõsta. Pigem leian teisi mooduseid, kuidas teha nii, et kuulataks.
Noh,
vist jaksan küll. Aga tõepoolest, üks kaheksatunnine päev nädalas. Õigupoolest tähendab see seda, et sõidan igal teisipäevaõhtul Tallinnast bussiga Mäosse, sealt edasi Vodjale, joon õpilaskodu lastega koos õhtust teed, kuulan, mis vahepeal on toimunud.
Seejärel lähen kunstiklassi ja õpetajate tuppa, prindin töölehti, lõikan, kleebin, joonistan.
Kolmapäeviti olen 8.00 - 15.05 kunstiõpetaja. See on täitsa omaette lugu, kuidas ja miks.
2017 veebruari algusest tegutsen ka RMK retkejuhina
 - vähemalt 3 päeval nädalas olen juhendanud kahe- või kolmetunniseid loodusretki erinevatel teemadel lasteaedade või koolide õpilastele.
See on unistuste töö!
Ah soo, et mida ma vabal ajal teen?
Kütan pliiti, pesen pesu, teen süüa ja käin poes :D
Tõlgin, kirjutan, loen, joonistan ja hulgun.
Mõtlen.