Ähmi täis Lauka-Mannike hetk enne kraaviületamist, Härgheinalt laenatud nr 45 kummikud juba jalas, isiklikud kotad veel üle kraavi viskamata...

Kuidas tuua ellu sädet ja põnevaid hetki? Mõnusat füüsilist väsimust? Positiivset energiat? Üks variant on rännata Soolembese seltsis ja näha ilusaid ja varjulisi paiku, kuhu muidu iial ei satuks. Mul on hirmsasti vedanud, et selline võimalus tekkis! :)

Eilne "kangelaslik" - kes ütleb "eepiline, kes "stoiline" matk Raasiku-Aruküla kandis. Endisaegsed soosaared, soine kasemets, haavikud, tammikud.
Imekaunid vanade tamme- ja haavapuudega künkad vaheldumisi pööraselt soise ja võsase sooviku- ja lodumetsaga. Palju ilusaid paiku ja palju sügavaid, mudaseid kraave, mida toigaste (kadikute) ja kraavikallastelt leitud mahalangenud tüvede abil ületada.
Ülimalt meeldiv kogemus härrasmehelikkusest matkal: kummikute ja kadikute täpsusviskamine üle kraavide, toigastest sildade ehitamine, et Lauka-Mannike saaks üle kraavi minna. Tohutult kena ja meeldiv kogemus. Magasin pärast matka nagu nott (või väsinud peni). Nüüd on kotitäis oblikaid, maltsa ja nõgeseid - kõige nooremad, värskemad võrsed. Tuleb hea supp - puljong, eelleotatud kruubid, kupatatud oblikad, hakitud keedumuna, hapukoor.

http://www.youtube.com/watch?v=rtwWsSRaFSs
kogu lugu

Sellised pildid tänasest päevast...